;)

Neljapäeval käisime pärast kooli Nicheala ja Francescaga kinos. Film "A few best men" :) nalja kui palju. Ja hiljem metsiku kiirusega Zumbasse Francescaga.
 Reede,reede,reede!! Lihtsalt kohutav, minu halvim päev selle aasta jooksul. Rahvusvaheliste õpilaste orientatsioon. Plaanitud oli tore päev, hästi palju külalisi, kes rääkisid oma tööst ja kuidas asjad toimivad Uus-Meremaal. Teemaks tulid ka reeglid, kuidas olla ja astuda kui midagi juhtub jne jne. Aga mitte see ei olnud halb. Halvaks tegid asja õpilased Jaapanist. Mitte mingisugust austust ega tahet siinse kultuuri ja õpingute vastu. Kaasa ei kuula, jutustavad ja sahkerdavad jaapani keeles, mõningad topivad meiki näkku, kuulavad muusikat või isegi magavad. Ja kui siis neilt küsida midagi, siis esiteks nad ei saa aru, missest, et mõni on üle 3 aasta siin juba olnud ja teiseks pole nad kuulnud ega näinud midagi. Väga raske keskenduda ja isegi piinlik külaliste ees. Õnneks uus rahvusv.õp. direktor on asja käsile võtnud ja suunab neid tugevalt huviringidesse ja keeleõppesse.
Laupäeval käisin nn. sünnipäeva-pidžaama- filmiõhtu. Tegemist oli Renee väikese sünnipäeva õhtuga; mina, Emily, Nicheala ja Renee. Teemaks oli Kreeka kultuur, riietusime valgetesse linadesse, kuulasime kreeka muusikat. Hiljem mängisime Wii´d ja vaatasime filme "Wild Child" ja " My super ex-girlfriend" .
Pühapäeval käis Robi sõbra pere lõunal meie juures. Rob ja Ian kohtusid laeva peal kui nad aastaid tagasi Inglismaalt Uus-Meremaale elama asusid.
Teisipäev-Valentinipäev. Siin niiväga ei tähistata seda kui sõbrapäevana, rohkem läheb see korda armunutele.
Laupäeval  organisatsiooni juhiga kohtumine, ainuke põnev ja hea asi oli tasuta kuum või külma jook, mis meile nende poolt osteti. Hiljem näitasime Francescale botaanika aeda ja tuigerdasime kaubamajas.
Pühapäeval host-vanaisa sünnipäev:)

C ya later!;)

Jälle kooli

Tõsi ta on, viimaks saab jälle kooli nautida.
Esmaspäeval kooli ei olnud, pidin Lachiele lapsehoidjat mängima.
Teisipäeval toimus ainult 13ndale klassile kool, ka mina olen arvatud lõpuklassi:) Räägiti, mis eelised meil on ja kuidas kolmapäev hakkab välja nägema. Meie eelised: koolivormi ei pea kandma, meie päralt on väike majake diivanite ja muusikakeskusega ning lõuna ajal võime lahkuda kooli valdusest.
Kolmapäev : Tuli välja, et tüdrukud peavad kandma pikka seelikut/kleiti, sest see oli mingi maori kultuuri nn aktus, kus tervitati uusi gümnaasiumiõpilasi. Keegi peale minu, Agathe ja uue Itaalia tüdruku seda ei kandnud, sest uus rahvusvaheliste õpilaste direktor veenis meid ümber, mis oli isegi armas, lihtne austus nende kultuuri vastu. Teistele lihtsalt ei olnud öeldud selle kohta midagi. hiljem näitasime uutele tulijatele ümbrust ja mängisime mänge.
Ülejäänud päeval olid lihtsalt õppeainete ja õpetajatega tuvumiseks.
Nädalavahetus ´+ esmaspäev oli riigipüha, raske arvata kuhu me jälle kämpima läksime, ikka seesama koht- Waiau. Hea asi selle juures, et ma olen peaaegu lõpetanud oma 2. raamatu lugemise :)
Kolmapäev oli "fun day"- meie mõistes spordipäev. Kogu kool pidi riietama oma rühma värvi. Minu rühm on punane. Terve päeva käisime koos oma klassiga ja võistlesime teiste rühmadega (kool on jaotatud 4 rühmaks ja iga rühm on jaotatud klassideks, tavaliselt 9.-13. klassi õpilased segamini)  Mõnusalt palju naeru ja kõigi nägudest oli näha, et nad nautisid seda päeva. Minu isikliku arvamuse järgi võiksid Eesti koolid sellisest spordipäevast natuke eeskujuks võtta. Palju vabam ja õpilased teevad vabatahtlikult sporti, mitte pole mingi pealesurutud igast hüpped ja sadat sorti jooksusid. Huvitav oli mängida jalgpalli suure võimlemispalliga; panna kokku megasuurt puslet; veeretada kuulikesi mööda mini veerenni klotse; köievedu; kõrgeima paberi torni meisterdamine, 4 õhupalli transportimine viieses rühmas, kus kõik pidid omavahel ühenduses olema; kummiku heitmine; kotijooks; ja veel üks pallimäng. Punktide arvutamisel arvestati ausust, grupitööd, osavõtlikust; entusiasmi ja kiirust.  Päeva lõpus oli väike autasustamine. Mina sain meie rühma- Rimu  stiilseima riietuja auhinna. Pole seda päris kätte saanud, aga vist oli kooli phveti kinkekaart. Päris äge idee! Ja nüüd on siis nii, et nägu jälle põleb ja värvidega mäkerdused on mõnusalt nahale päevitunud:)

Rühma kapten James, ühtlasi ka minu klassis

klassijuhataja (prantslane)

sel hetkel ma ei teadnud, et mul saba niiviisi väljas on:)

Ära võitsin sel mängu:)

kogu meie klass (aga siin ei suhelda klassikaaslastega nii nagu Eestis, lihtsalt korra päeva jooksul saadakse 20min kokku klassijuhataja tunnis ja kogu lugu)

Jällegi võitsime

seda ma nimetaks pühendumiseks

June ja Lewis

Char

James

Tania eelmise aasta õpilased läksid päeva lõpus talle rääkima, et ma võitsin riietumis värrgi ja Tan ostis mulle väikese kingituse;D

Natuke päikest

Oh vahva! eks ma annan endas jälle ühel ilusal päeval märku. endiselt on oodatud küsimused ja arvamused:)
Tsauu!!

Maailma serval

Hästi kiire kokkuvõte. Mul hakkab sõnadest puudus tulema. Mitte, et inglise keel oleks jube käpas nüüd, aga mõte ei liigu üldse enam emakeeles. Ja niipaljud väljendid lihtsalt kõlavad inglise keeles paremini ja lihtsamlt. Eile käisin Isabeliga uuele prantsuse tüdrukule nn eelorientatsiooni tegemas ja hiljem filmiõhtul. Ja oleks te vaid mu nägu näinud kui sinna üks Eesti tüdruk tuli oma kunagisele hostemale tere ütlema. Lihtsalt USKUMATU. Nüüd ta elabki mõnda aega siin, sest leidis omale poisi vahetusaasta jooksul. Me üritasime eesti keeles rääkida, aga väga ei tulnud välja. Mul on inglise keeles aju alati vähemalt ühe sõnavõrra ees ja eesti keeles ma üldse ei mõtle enam, lihtsalt viskasin midagi suus välja ja pärast mõtlesin, oh see läks küll nüüd väga viltu. Nüüd ma saan täiesti aru, miks Mattias ei tahtnud väga eesti keeles rääkida kui meile nn eelorientatsiooni siin tehti. Aga Skypes on hoopis teistmoodi, seal tuleb soravalt, aga kohtuda ikkagi nii väikese riigi esindajaga nii kaugel täiesti kokkusattudes võtab sõnatuks:)
Aga nüüd asja kallale!
Järjekordne reisimine mööda lõunasaart. Tegemist oli jällegi Robi tööreisiga, see tähendab, et  kõik tuleb plaanida tema graafiku järgi. Tavaliselt kui ta külastas erinevaid poode ja apteekide moodi asutusi, käisime meie shoppamas (suveniiripoed, riidepoed ja loomulikult spordipoed Lachie jaoks) ja ega shoppamine ei tähenda, et midagi oleks ostnud, lihtsalt et aega sisustada. Esimesed kaks ööd veetsime Blenheimis motellis. Esimesel õhtul käisime Tania kunagise parima sõbranna pere juures õhtusöögil. Minu jaoks üsna igav, sest neil oli nii palju meenutada ja omavahel rääkida, siiski üritasin vahepeal midagi sekka öelda.
Teisipäeval jalutasime jälle linna peal ja lõuna paiku sõitsime Pictonisse, kus Rob ajas jälle töö asju ja meie läksime randa imelist vaadet nautima, lõunatasime kohvikus ja uudistasime poode. Ma arvan, et minu lemmik lennake sealkandis. Õhtul saime jälle Tania sõbranna perega pargis kokku ja sõime rämpstoitu- KFC. Ma pole kindel, kas Eestis seda on. Üldse kipun asju unustama. Lachie küsis, mis värvi meil kiirabiautod on. Ma teadsin, et punane on kindlasti, aga kas teine värv oli nüüd valge või kollane. Pole väga tähelepanu pööranud sellele.
Kolmapäeval pidime hästi vara ärkama, et Robi varasele kohtumisele jõuda.  Me otsisime mõnusa kohviku hommikusöögiks. Natuke veider, nad segavad soolased ja magusad toidud omavahel. Ja hommikusöögiks tellisimegi vahvlid koos peekoni, banaani, viinamarjade ja vahtrasiirupiga. Aga maitses imehästi. Hiljem seatsime motelli sisse ja läksime randa. Üsna tuuline oli , aga Lachie´le paras "boogie boarding" . Õhtusöögiks sõime Thai toitu ja loomulikult vaatasime iganädalast naiste programmi telekast, mis Robi ja Lachie´t üldse ei rõõmustanud;)
Neljapäeva päeva ajal midagi erilist ei toimunud, McDonalds lõunaks ja palju-palju ootamist Robi järel. Õhtul lootsime randa ujuma minna, aga tuul oli metsik ja lained rasked. Nad lootsid mulle helesinist merd ja valget liiva näidata, aga meri oli pruunakas, sest lained lõid kogu põhjasodi üles.
Reedel pidime jälle vara ärkama ja kodupoole sättima. Läksime sama teed pidi, sest ma tahtsin hülgeid näha, milleks meil eelnevalt aega ei olnud. Koju jõudes ootas ees natuke kolimine, sest uus vaip oli maha pandud ja kõik asjad garaaži tõstetud. Kui aus olla, siis keegi ei olnud sellest huvitatud ja kui nüüd veel ausam olla, siis pole seda siiani tehtud, ainult kõige hädavajalikumad asjad. Raamaturiiul tundub ilma piltideta nii tühi, aga üsna ükskõik;)

Esimene peatus

nagu õed

Minu ja Lachie tuba Blenheimis

pooleks tunniks leidsime talle tegevust

seeneke ja putukas

Beinham

lõuna

suurus loeb

Picton

suured sõbrad

endiselt Picton

mõnus mõnulemine

tuul puhus peaaegu riided seljast ära

ööbimine Golden Bays

vahelt sai ukse kinni panna ja siis oli meil Lachiega eraldi toad

selliseid kalu püütakse siinkandis

niipalju siis helesinisest merest

minu esimene maisi koorimine:)

hülgepoiss, tavaliselt on nad kümnete kaupa kivide peal, aga me ei saanud seal peatuda, et pilti teha

Veetsime nädalavahetuse kodus, laupäeval käisin Hannahiga Buskersi koomikute üritusel, natuke nagu tsirkuse moodi.Pühapäeval aitasime Tania klassiruumi korda saada ja esmaspäeval jälle sõitu. Esimene ööbimispaik oli Dunedin. Dunedin on nagu meie Tartu- üliõpilaste linn. Uus-Meremaa mõistes on see väga vana linn. Meie mõistes väga vana ei saa olla, sest riik ise on üsna noor alles. 1840ndal aastal tunnistati Uus-Meremaa ametlikult Inglise Impeeriumi kolooniaks. Dunedinis asub maailma kõige järsem tänav. Käisime natuke ka linnast väljas, kus elavad inimesed, kes ei taha ülejäänud maailmaga kokkupuutuda ja hoiavad omaette. Sellel on ka ajalooline seletus, miks!? Nimelt üle kahekümne aasta tagasi oli see täiesti tavaline elamurajoon, kui siis ühel päeval 33-aastane mees sooritas massimõrva. Põhimõtteliselt käis ta majast majasse ja tulistas valimatult inimesi. Ta ise sai surma politsei kuuli läbi ja tema maja põletati maani maha. Nii palju siis Uus-Meremaa mustemast pooles.

Samal õhtul käisid külalised meil, Tania ja Robi peretuttavad tere ütlemas ja õhtust söömas.

Teisipäeval sõitsime Invercargilli (loe invertkaago) ja  Rob ajas veel töö asju. Kella 4 jõusdime motelli. Lihtssalt luksus. Ma sain omale suure voodi ja meie kolmetoalises majakeses oli 3 telekat, mullivann, nõudepesumasin, pesumasin,kuivati ja korralik toateenindus.

Kolmapäeval käisime kinos Muppetsite filmi vaatamas. Käpiknuku moodi asjandused ja väga polpulaarne ajal mis Tania üles kasvas. Õhtul käisime Bluffis:) See on Uus-Meremaa maismaa tippude tipp (väljaarvata väike saareke millele saab Bluffist praamiga minna) ehk minu jaoks maailma serv.

Ja Neljapäeval alustasime tagasisõitu kell 10 hommik, väga pikkk sõit, loomulikult mõningate peatustega, aga koju jõudsime nii umbes kell 8 õhtul.  Sellest reisist väga häid pilte ei saanud, aga vähemalt võin öelda, et olen käinud ja näinud.

arvatavasti kõige leivalaadsem toode Uus-Meremaal, aga mulle meenutas rohkem kergelt mõrkjat saia

allamäge kõhuli heites kadus mul tasakaal ära ja ma ei suutnud pärast naermist lõpetada

tegelikult seal mingit pubi ei olnud, lihtsalt üliõpilaste majake

selle massimõrva paiga läheduses, puhtast austusest nende inimeste elustiili valiku vastu ei pildistanud nn elumaju- vanad haagised, lagunenud majakesed

Bluff

Natuke Buskersi üritusest

lihtsalt ülikoomiline olevus

http://www.youtube.com/watch?v=YbHDjM_blbM

  üks lemmikuid sellelt ürituselt!

Tuletan meelde, et oodatud on kõik küsimused ja kommentaarid:D

Jätku lund teile!!