Saturday, January 28, 2012

Maailma serval

Hästi kiire kokkuvõte. Mul hakkab sõnadest puudus tulema. Mitte, et inglise keel oleks jube käpas nüüd, aga mõte ei liigu üldse enam emakeeles. Ja niipaljud väljendid lihtsalt kõlavad inglise keeles paremini ja lihtsamlt. Eile käisin Isabeliga uuele prantsuse tüdrukule nn eelorientatsiooni tegemas ja hiljem filmiõhtul. Ja oleks te vaid mu nägu näinud kui sinna üks Eesti tüdruk tuli oma kunagisele hostemale tere ütlema. Lihtsalt USKUMATU. Nüüd ta elabki mõnda aega siin, sest leidis omale poisi vahetusaasta jooksul. Me üritasime eesti keeles rääkida, aga väga ei tulnud välja. Mul on inglise keeles aju alati vähemalt ühe sõnavõrra ees ja eesti keeles ma üldse ei mõtle enam, lihtsalt viskasin midagi suus välja ja pärast mõtlesin, oh see läks küll nüüd väga viltu. Nüüd ma saan täiesti aru, miks Mattias ei tahtnud väga eesti keeles rääkida kui meile nn eelorientatsiooni siin tehti. Aga Skypes on hoopis teistmoodi, seal tuleb soravalt, aga kohtuda ikkagi nii väikese riigi esindajaga nii kaugel täiesti kokkusattudes võtab sõnatuks:)
Aga nüüd asja kallale!
Järjekordne reisimine mööda lõunasaart. Tegemist oli jällegi Robi tööreisiga, see tähendab, et  kõik tuleb plaanida tema graafiku järgi. Tavaliselt kui ta külastas erinevaid poode ja apteekide moodi asutusi, käisime meie shoppamas (suveniiripoed, riidepoed ja loomulikult spordipoed Lachie jaoks) ja ega shoppamine ei tähenda, et midagi oleks ostnud, lihtsalt et aega sisustada. Esimesed kaks ööd veetsime Blenheimis motellis. Esimesel õhtul käisime Tania kunagise parima sõbranna pere juures õhtusöögil. Minu jaoks üsna igav, sest neil oli nii palju meenutada ja omavahel rääkida, siiski üritasin vahepeal midagi sekka öelda.
Teisipäeval jalutasime jälle linna peal ja lõuna paiku sõitsime Pictonisse, kus Rob ajas jälle töö asju ja meie läksime randa imelist vaadet nautima, lõunatasime kohvikus ja uudistasime poode. Ma arvan, et minu lemmik lennake sealkandis. Õhtul saime jälle Tania sõbranna perega pargis kokku ja sõime rämpstoitu- KFC. Ma pole kindel, kas Eestis seda on. Üldse kipun asju unustama. Lachie küsis, mis värvi meil kiirabiautod on. Ma teadsin, et punane on kindlasti, aga kas teine värv oli nüüd valge või kollane. Pole väga tähelepanu pööranud sellele.
Kolmapäeval pidime hästi vara ärkama, et Robi varasele kohtumisele jõuda.  Me otsisime mõnusa kohviku hommikusöögiks. Natuke veider, nad segavad soolased ja magusad toidud omavahel. Ja hommikusöögiks tellisimegi vahvlid koos peekoni, banaani, viinamarjade ja vahtrasiirupiga. Aga maitses imehästi. Hiljem seatsime motelli sisse ja läksime randa. Üsna tuuline oli , aga Lachie´le paras "boogie boarding" . Õhtusöögiks sõime Thai toitu ja loomulikult vaatasime iganädalast naiste programmi telekast, mis Robi ja Lachie´t üldse ei rõõmustanud;)
Neljapäeva päeva ajal midagi erilist ei toimunud, McDonalds lõunaks ja palju-palju ootamist Robi järel. Õhtul lootsime randa ujuma minna, aga tuul oli metsik ja lained rasked. Nad lootsid mulle helesinist merd ja valget liiva näidata, aga meri oli pruunakas, sest lained lõid kogu põhjasodi üles.
Reedel pidime jälle vara ärkama ja kodupoole sättima. Läksime sama teed pidi, sest ma tahtsin hülgeid näha, milleks meil eelnevalt aega ei olnud. Koju jõudes ootas ees natuke kolimine, sest uus vaip oli maha pandud ja kõik asjad garaaži tõstetud. Kui aus olla, siis keegi ei olnud sellest huvitatud ja kui nüüd veel ausam olla, siis pole seda siiani tehtud, ainult kõige hädavajalikumad asjad. Raamaturiiul tundub ilma piltideta nii tühi, aga üsna ükskõik;)

Esimene peatus



nagu õed





Minu ja Lachie tuba Blenheimis




pooleks tunniks leidsime talle tegevust



seeneke ja putukas

Beinham

lõuna

suurus loeb

Picton





suured sõbrad


endiselt Picton


mõnus mõnulemine










tuul puhus peaaegu riided seljast ära


ööbimine Golden Bays




vahelt sai ukse kinni panna ja siis oli meil Lachiega eraldi toad

selliseid kalu püütakse siinkandis

niipalju siis helesinisest merest




minu esimene maisi koorimine:)

hülgepoiss, tavaliselt on nad kümnete kaupa kivide peal, aga me ei saanud seal peatuda, et pilti teha



















Veetsime nädalavahetuse kodus, laupäeval käisin Hannahiga Buskersi koomikute üritusel, natuke nagu tsirkuse moodi.Pühapäeval aitasime Tania klassiruumi korda saada ja esmaspäeval jälle sõitu. Esimene ööbimispaik oli Dunedin. Dunedin on nagu meie Tartu- üliõpilaste linn. Uus-Meremaa mõistes on see väga vana linn. Meie mõistes väga vana ei saa olla, sest riik ise on üsna noor alles. 1840ndal aastal tunnistati Uus-Meremaa ametlikult Inglise Impeeriumi kolooniaks. Dunedinis asub maailma kõige järsem tänav. Käisime natuke ka linnast väljas, kus elavad inimesed, kes ei taha ülejäänud maailmaga kokkupuutuda ja hoiavad omaette. Sellel on ka ajalooline seletus, miks!? Nimelt üle kahekümne aasta tagasi oli see täiesti tavaline elamurajoon, kui siis ühel päeval 33-aastane mees sooritas massimõrva. Põhimõtteliselt käis ta majast majasse ja tulistas valimatult inimesi. Ta ise sai surma politsei kuuli läbi ja tema maja põletati maani maha. Nii palju siis Uus-Meremaa mustemast pooles.
Samal õhtul käisid külalised meil, Tania ja Robi peretuttavad tere ütlemas ja õhtust söömas.
Teisipäeval sõitsime Invercargilli (loe invertkaago) ja  Rob ajas veel töö asju. Kella 4 jõusdime motelli. Lihtssalt luksus. Ma sain omale suure voodi ja meie kolmetoalises majakeses oli 3 telekat, mullivann, nõudepesumasin, pesumasin,kuivati ja korralik toateenindus.
Kolmapäeval käisime kinos Muppetsite filmi vaatamas. Käpiknuku moodi asjandused ja väga polpulaarne ajal mis Tania üles kasvas. Õhtul käisime Bluffis:) See on Uus-Meremaa maismaa tippude tipp (väljaarvata väike saareke millele saab Bluffist praamiga minna) ehk minu jaoks maailma serv.
Ja Neljapäeval alustasime tagasisõitu kell 10 hommik, väga pikkk sõit, loomulikult mõningate peatustega, aga koju jõudsime nii umbes kell 8 õhtul.  Sellest reisist väga häid pilte ei saanud, aga vähemalt võin öelda, et olen käinud ja näinud.

arvatavasti kõige leivalaadsem toode Uus-Meremaal, aga mulle meenutas rohkem kergelt mõrkjat saia




allamäge kõhuli heites kadus mul tasakaal ära ja ma ei suutnud pärast naermist lõpetada




tegelikult seal mingit pubi ei olnud, lihtsalt üliõpilaste majake

selle massimõrva paiga läheduses, puhtast austusest nende inimeste elustiili valiku vastu ei pildistanud nn elumaju- vanad haagised, lagunenud majakesed








Bluff
















Natuke Buskersi üritusest



lihtsalt ülikoomiline olevus



  üks lemmikuid sellelt ürituselt!

Tuletan meelde, et oodatud on kõik küsimused ja kommentaarid:D

Jätku lund teile!!