Antarktika maailm

Ehh, mäletate seda juttu, et komapäeval pidin minema Antarktika maailma, sest hullult sadas vihma ja poleks olnud midagi muud teha.  Nii peaaegu oligi, ainult et me ei läinud;) Kõik oli väga hästi planeeritud, aga uskuge või mitte, lihtsalt polnud autot kuhugi jätta. Võttis natuke tuju alla. Siis mõtlesime, et ok lähme kinno mingit filmi vaatama. Ja no järjekordne ebaõnn, piletid olid väljamüüdud või siis polnud huviäratavat filmi sellel hetkel. Siis kiskus mul asi naljakas, mis sa oskad kosta, täielik ebaõnn...Viimase asjana mõtlesime, et lähme parem lõunat sööma. Sequoia 88. See on rootsilaua restoran, kus on 88 erinevat toiduvalikut. Lachie väga ei tahnud minna, sest väiksest saati on selle kohaga halvad kogemused, eriti veel mereandidega, mida ta üldse ei kannata vaadatagi. Pika lunimise peale saime ta nõusse, aga keegi meist ei tohtinud mereande valida. Lõuna lõppes ikkagi sellega, et väike putukas ootas toidusaalist väljas. Kõhud täidetud läksime koju, vaatasime Franiga Kariibimere Piraatide 4. osa ja sellega kogu seiklus Antarktika maailmas selleks korraks lõppeski.
Neljapäeval olime natuke paremini õnnestatud. Saime isegi parkida ja puha. (ps.antarktika on see pool, kus pingviinid elavad, mitte jääkarud) Niisiis, väga imelik süsteem. Kõik atraktsioonid on samal ajal, mis tähendas siis seda, et kui me 4D filmi ei mahtunud vaatama, siis ei jõudnud enam ka lumetormile. Ja pidime poole tundi ootama. Peamiselt oli seal 4 kõige huvitavamat asja- Pingviinid,4Dkino, Lumetorm ja Hagglund ride.
4D kinos kõige õudsem oli kui nägime, et suured jääpurikad kukuvad meile kaela ja pritsiti natuke vett.Kõige naljakam aga kui hüljes tuli aina lähemale ja siis sülitas näkku, mul jäi vaid loota, et tegu oli veega;)

võlts pingviinid

elav hing

jube naljakalt keksisid jalalt jalale nagu oleks külm olnud

leia pildilt eestlane

suured sõbrad

ninnu-nännu

ega lapsemeelsust anna häbeneda

mina kivikuningas...

...sina....;)

hagglund ride. Ronisime antarktika liiklusvahenisse, kus siis meil üle küngaste ja mätaste sõidutati

väike veeloik, nii 2m sügav, millest lõbusalt läbi sukeldusime

vesi tundis isegi vastu akent

see ongi see monstermasin

lumetormiruum

ja taaskord meenutame ilusaid aegu lapsepõlvest

kergelt külmumas, tuled lasti surnuks ja pandi tuuleke puhuma, nii 26m/s

ruumis -8C; tuul 26.1 m/s  ja külma kokkuvõttes koos tuulega -18,3C

Ei tohiks ju minu jaoks mingi katsumis olla, aga pooleteist aastaga ununeb nii mõndagi.



Järgmisel nädalal ehk üritame Orana parki saada, Uus-Meremaa loomaaed.
Taniaga loeme juba nädalaid Austraaliani- 10nädalat ja 6 päeva:D

STAY CALM

Vaheaja algus

Yep, tulemas on 2 nädalane sügisvaheaeg. Koolis, mille ümber ühe korraliku õpilase elu keerleb, pole väga midagi ekstreemset ette tulnud. Tegin oma monoloogi ära, ütleme nii, et publikule meeldis, aga kui ma ise pärast videot nägin tahtsin lausa maa-alla vajuda, nii palju asju oleks pidanud teistmoodi tegema, aga mis seal ikka.
Kõik lõunapausid ja pärast kooli 1,5 -2 tundi iga päev oleme töötanud Shakespeare kallal. Ja teisipäeval oligi esimene voor, millest uskuge või mitte, pääsesime edasi:) Lihtsalt teadmiseks, et Kaiapoi kool pole kunagi semifinaali saanud. Neljapäevaks muutsime natuke asja paremaks, lihvisime veel ja läksime veerand finaali lahingusse. Seal meil õnne ei olnud, aga vähemalt pingutasime ja võtsime osa;) Päris uhke tunne on ikkagi.
Reedel käisid Robi vanemad ja õe pere meie juures lõunal, suured tänud šokolaadi eest!;)
Laupäeva õhtul käisime Ohokas õhtusöögil.
Pühapäeva hommikul Lachie oli juba kella 6st saati üleval passinud, et minna munadejahile. Aga kokkulepe oli, et üksi ei tohi ühtegi muna muna otsida ja enne kella 8 Kertut üles ei ärata. Nii kui kell kukkus oli ta mul ukse taga ja juba läksiki otsimiseks. Ma võin julgelt öelda, et munade peitmine on ikka palju lõbusam kui nende otsimine. Hiljem läksime Steve pere juurde hommikusöögile. Steve oli valmistanud väga vahva piraatide munadepühade aaterejahi, kus siis aardekirstust tuli välja šokolaadimune- ja münte.
Esmaspäeval Tulid kämpimise inimesed meile viimasele BBQle. Ja ma küll ei tea mitu korda ma olen juba lubanud, et enam ma ei söö mitte kunagi, sest no tõesti, see toidukuhi grillil on ikka liig mis liig....Ma olen kindel, et ma pole ainuke kes omale selliseid lubadusi on murdmiseks on andnud.
Teisipäeva veetsin Chari, Frani ja MeowMeowga poodides. Midagi ma eiostnud, aga lihtsalt lõin aega surnuks;) JA õhtul, pärast pikka nädalat ilma zumbata, ma lihtsalt olin nii ärevil nagu oleks esimest korda zumbasse läinud. Kirjeldamatu tunne!!!Ja pärast jäin Emmaga ( Lachie lapsehoidja,16) koju, kuna Tania läks Kaylaga Reece Mastini kontserdile. Tegu on Austraalia superstaari saate võitjaga.
Nii homme läheme Antarctica maailma ja neljapäeval Orana parki. Panin juba digika laadima, et siis pildimaterjali koguda.

Midagi erilist

Kõige erilisem eelmisel nädalavahetusel oli ujumine delfiinidega, yeps päras elus delfiinid ja puha. Kui täpne olla siis maailmas väga haruldased ja leitud ainult Uus-Meremaal. Neid on umbes 7000 järele jäänud 35000st. Rob oli ilusti nõus mind ja Frani Akaroasse sõidutama.  Kõige põnevam oli kui delfiin ujus minust 10cm kauguselt (loe läheduselt) mööda. Katsuda neid ei tohtinud nende väga tundliku naha tõttu. Niipalju siis laupäevast.
Pühapäeval käisin Zumba Master klassis. Tädikesed Austraaliast tulid ja tegid 1,5 tundi pepukeerutamist;) Hästi palju lõbu, ja palju-palju kiirem kui tavaliselt. Aga üle elasime´. (Pilte veel pole)

Nüüd miskit väga vanast ajast. Ajast kui käisime Frani ja Thomiga Christchurchis...

NAERATA, SEE PANEB INIMESED HUVI TUNDMA, MILLEST SA MÕTLED