Thursday, September 22, 2011

Heipa!

Avastasin, et blogi pidamine pole mingi lihtne tegevus, peab ikka olema, millest rääkida ka. Kahjuks on mul mäluga miski korrast ära. Koolis käib pidevalt mingi kino ja seal olles mõtlen, et oh selle kirjutan kindlasti õhtul blogisse, õhtul siis kella öö paiku avastan, et deeem pidin ju blogima täna ja annan omale lubaduse teha seda järgmisel päeval esimese asjana pärast kooli. Järgmine päev pärast uusi nalju ja seiklusi koolis mõtlen, et pidin ju midagi tegema, aga mis see nüüd oligi????!! Kuhu ma selle jutuga tahan jõuda on see, et kõike päevad on siiski erinevad ja juhtub igasugu põnevaid ja naljakad asju, aga lihtsalt ei ole sellist imelist organit, mis hoiaks kõik kõrvade vahel. Aga minu lubadus, millest püüan kinni pidada on suuremate ja erevamate sündmuste blogimine.
Üks neist on kooli balli prof.fotod saime kätte:) Johaidiii kuidas võttis silmad märjaks naermisest. Mul on igalpool üks-ja-see-sama-poos täiesti ANDETUse tipp ma ütleks:) Ärge üldse küsige, mis mul selle püstoli imiteerimisega oli ( vb üritasin teemasse vajuda- western,James Bond jne.) 
Teine asi oli tänane fashion tund. Istum mina rahulikult üritan kleidi joonistest aru saada ja järsku läheb kismaks... Kõige jubedam asi, mida minu "vanad silmad" näinud on, tüdrukute kaklus. Ja nii oligi, ma olin üsna šokeeritud. Tagasi mõeldes toimus kõik nagu aeglustusega. Ma ei tea, millest tüli alguse sai. Nägin vaid kui üks tüdruk lõi teise neiu telefoni ja mõned õmblustarbad laua pealt maha. Tütarlaps tõusis püsti ja müksas teist andmaks märku, et ei olnud väga isul tegu. Järgmine pilt, mida ma nägin polnud enam üldse ilus.  Igatahes tüdruk A ( vaikne, tagasihoidlik, teiste poolt natuke kiusatud) oli surutud vastu tahvlit, ta püüdis tõrjuda tüdrukut B (tähelepanu vajav, väljaelav, suure ego ja enesekindlusega), kes müksas ta tahvlile. Mängu läksid juuksed ja küüned, kuid mitte kauaks!! B virutas mõnusalt A-le vastu nägu ühe korra, ja siis teise korra. A pani käed oma suu ette, ja ütles: sa lõid mu hamba välja. Ta võttis käed verise suu eet ära ja kaks hammast lendasid kolinal põrandale. Tüdruk jooksis klassist välja. B istus rahulikult tagasi oma kohale ja näost oli näha isegi uhkust " ah, ma ju ütlesin, et nii see asi ei jää" Natuke toimus naerukihinat tüdruku B sõprade ja tema enda suust. Üks sõpradest siis rääkis kergelt iroonitseval toonil "see polnud küll väga ilus tegu, ta on ju väga vaikne ja tasane, nüüd oled küll suures jamas" Järgmisel hetkel jooksis klassi õpetaja, kes A-d esimesene nägi, korjas üles ta hambad ja jooksis jälle välja. Siis ilus kohale fashioni õpetaja, korjas A asjad kokku ja tormas välja. Tuli mõne aja pärast jälle tagasi ning võttid tüdruku B kaasa kontorisse. Imelikul kombel lugesin tema suult välja tobeda irve üle klassi. Arvatavasti selleks, et teised aru saaks millises suures jamas see neiu on. Aga sellega ka asi lõppes, osad jäid veel arutama, mis toimus ja kui õpetaja tagasi tuli ütles, et me peaks oma töö kallal toimetama. Korra käidi veel kõigilt kirjalik tunnistus võtmas ja vsjooo. THE END! Ma tundsin kuumust ülekere, mu põsed õhetasid ja mu suu oli šokist lahti vajunud. Draama tunnis alles toibusin korralikult. "It made my day" mängisime mänge, tegime nalja, Ja siis Kelly muidugi tuletas meelde balli pilte, mina oma püstolipoosiga:) ja ütles, et see kuidas ma tantsisin oli lahe. Üleüldse tulid tema suust kiitvad kommentaarid. Kui reageerimis mängus mikit vussi läks mul, siis ta ütles " eh:)nii armas"
Nii täna õhtul käisin laagri koosolekul. nimelt Tania korraldab koolis laagrit 3 nädala pärast vist. Miingisugune 110 õpilast vanuses 11-13 + mõned vanemad abistama. See on lausa uskumatu, kui palju vaeva näevad õpetaja ürituste korraldamisega. Minu Eesti koolis on see küll defitsiit, aga jah, siin olles tundub see süsteem kodumaal päris paigast ära, aga see pole minu blogi teemaks. Järgmisesse postitusse panen balli pilte veel ja laagri kava. Seniks olge tublid ja katsuga vastupidada!! Uneaeg juba, kell üle kesköö ja mul on homme veel sulgpalli meistrivõistlused ja õhtul ZUMBAAA!!!
XOXO

No comments:

Post a Comment