Natuke ebameeldivat

Heihopsti!!
Alanud on uus nädal ja mis ma avastasin, täitsa kuu aega siin juba olnud, ja mina mõtlesin, et kiire aja jooksmine on müüt.  Kooli ballini on jäänud 19 päeva, ma otsustasin kanda oma lõpetamise riideid (FBs on pilt ka), see ei tekita mingeid ärevus tundeid minus, ükski närv ei liigu. Siin minnakse ballile sõpradega, ei pea olema vastassoost kaaslane. Eks ma kirjutan lähemalt kui see aeg kätte jõuab. Aga pühapäeval istusime Robiga niisama õues päikse käes ja nautisime ilma. Täitsa lebolt. Ja rääkisime juttu, jõudsime siis kuidagi iseseisvuseni. Ma rääkisin, et mu vend saab ise hakkama tule süütamisega ahjus, kui on näljane tekitab omale süüa, tavaliselt munasaia:) ja kui läheb õue, siis ei pea seda ütlema. Aga Lackie puhul ma näen, et iga asja peale "Mom?!!" ja siis jääb ootama "Yes, Lackie?"  Mina ei suudaks koguaeg seda öelda, eriti siis kui ta seisab mu kõrval ja on üsna loogiline, et ma kuulen teda. Täitsa tavaline kui ta pöördub Tani poolle ja ootab vastust, selleks, et öelda, et telefonil on uus sõnum, või Ray jõudis koju.Vahel Tania ütleb ka, et ma olen siinsamas, räägi lihtsalt, ilma jah ootamata...kannatust on vaja. Ta on 8 aastane ja täna kui ma tegin omale võileiva pärast kooli, ütles, et ma teeks talle ka. Aga mitte sama võileiba, mis mina sõin, vaid hooopis teiste asjadega. Siis ma ütlesin, et sul on käed otsas ja saad edukalt ise hakkama. Ja ma ei tea kas ta siis valetas või mitte, aga andis mulle teada, et see on ta esimene võileib, mis ta ise on teinud. Mul läksid silmad suuremaks kui hundil muinasjutus "Punamütsike". Sõime võileivad ära ja ma ütlesin, et ta peab enda järelt koristama ka, asjad kappi tagasi panema ja puru ära pühkima. Ta hakkas seda tegema ja siis tuli Tania, ütles, et teeb ise seda, sest muidu lläheb kõik maha ja juustu puru jääb laua külge kinni. Ma seekord ei öelnud midagi, aga järgmine kord teen seda. Mina oleks lasknud Lackie´l lõpetada ja pärast natuke juhendanud, selle juustu osas, mitte lihtsalt ise ära teinud. Tania palus mul tolmuimeja ka välja võtta, et ta tõmbab köögi üle. No ma ei tea, kas ma olen mingi jube hostõde, aga selle ma oleks ka palunud poisil endal teha, sest eelnevalt oli ta juustuga mänginud ka üritanud seda omale suhu visata, kuid mitte just kõige õnnestumalt.  Võib juhtuda, et asi on minus, sest ma pole üldse harjunud Kristole (minu vend) kõike ette-taha ära tegema, proovigu ise!!! Mulle üldse ei meeldi kirjutada asjadest, mis mulle ei meeldi, aga jälle läksin natuke hoogu.
Koolis pole midagi uut, täna filmisime draamas meie modernset muinasjuttu; üritasin pesapalli trenni minnna, aga järgmine trenn  on hoopis järmisel nädalal, sest see nädal pole mänge( võistlusi). Minu hispaania õpiks pole ikka veel saabunud (hoopis õpikud on puudu, õpetajat mul polegi). Pärast kooli käisin poes, katsetasin, kas mu kaart töötab, väike krabistamine oli, aga välja luges. Siis läksin Tania töö juurde, teel koju juba kujutlesime, kuidas me nädalavahetusel hakkame lõpuks koju kolima. Muidu on kõik tore, ilus maja, toredad inimesed, lõbusad õhtud jne. Aga vot sellist kodu tunnet ei ole, Phil (majaomanik) on hull korraarmastaja ja siis vb see muudabki natuke pingeliseks, et koguaeg pead jälgima laua läikivust ja diivaniteki sirgust. Ma usun, et see polegi nii oluline, aga lihtsalt üsna halb oleks ka kui ta peaks midagi ütlema puhtuse kohta, ja see valvsus hullult väsitab. Mind natuke häiris kui ma läksin kooli ja tagasi tulles, oli keegi minu prügikasti tühjendanud, aknad lahti riietanud, vannitoas ribid avanud ja mati üles riputanud. Ma tundsin end kuidagi väga lohakana, et ma ise neid asju hommikul ei jõudnud teha. Aga jah, imelik, et ma pole meie Kaiapoi kodus ühtki ööd veetnud, aga ma igatsen seda ja tahan sinna võimalikult ruttu kolida. Juba see nädalavahetus!!!
Niiviisi...Ahjaa Axel otsib kodu kaheks nädalaks, sest ta hostpere läheb puhkama Fijile ja tema ning ta hostvend Taist peavad kuskil mujal ööbima. Mr noob helistas kohe Taniale, et küsida, kas me saame vähemalt ühe võtta, Tan ütles, et peab meiega rääkima ja noob vastas, et Kertu pole kindlasti vastu nad saavad Axeliga hästi läbi. Nojaaah, ma saab läbi, seest ta käib mul koguaeg sabas, meui on 4 ainet 6st koos ja iga hommiku tee või lõunapausi ajal lihtsalt kõnnib mulle järele , vahest teeb mõne kiirema liigutuse ka, et kõrvale jõuda või hüüab mu nime ja siis küsib mingi suvalise küsimuse. Ma ütlesin Taniale ka, mis ma arvan temast ja Rob ei olnud ka vaimustuses vaiksest targutavast prantslasest. Oh jälle sain midagi halba rääkida... enam seda ei juhtu, ma hakkan sugereerima "Ei ärrita ennast halvaga, ei ärrita ennast halvaga...."

Kui sisse kolime, lisan  uuest kodust pilte ja luban, et ei unusta pilte koolivormist. xxx, püsige ikka lainel!! Eh, astuge koolilainele!!